|
 |
Eesti Vabariigi president Lennart Georg Meri ütles kord: «Olukord on sitt, kuid see on meie tuleviku väetis.» See tsitaat võtab lühidalt ja ilustamata kokku olukorra, mida täna nimetame majanduskriisiks. Kreeka keeles tähendab krisis muutust, ohtu, otsustust ja võimalust. Kuna iga kriis on võimalus arenguks, on just praegu käes aeg targalt tegutseda.
Kokkuhoid või arendus? Meie viimaste aastate märksõnadeks on olnud loovus ja innovatsioon, räägitakse ka Eesti Nokiast ning ekspordi suurendamise vajalikkusest. Reaalsus näitab aga, et enamik ettevõtteid ei taha tegeleda asjadega, mis kiiret edu ja rikkust ei taga. Konkurentsivõimelised olla ning kasumit teenida tahavad aga kõik. Kuidas sellises keerulises olukorras hakkama saada? Meie praegusel toodete ja teenuste turul valitseb pakkumise ülekaal ning raske on teistest erineda. Kui tahate erineda, siis panustage tootearendusse! Seda üleskutset on äsja lõppenud innovatsiooniaastal kuuldud üsna palju. Kas ettevõtted siis ei taha tootearendusega tegeleda? Hiljutisest, 2009. aasta septembris valminud EMORi lühiuuringust «Juhtide hinnang keskkonnale» selgub, et ainult murdosa Eesti ettevõtete tippjuhtidest näeb järgmisel aastal juhtimise oluliste märksõnadena tootearendust ja konkurentsivõimelisust (osakaalud vastavalt 3% ja 1% vastanutest), tervelt 22% näeb aga kulude kokkuhoiu võimalust arenduskulude edasilükkamise arvelt. Müümata teadmised hapnevad Tootele mõne «lisa» juurdepanemine enam tõepoolest ei aita - kõik kopeeritakse väga lühikese aja jooksul. Senikaua, kui tootearenduses nähakse eelkõige toodete välimuse, vormi ja funktsionaalsusega seotud aspekte, ei toimu konkurentsivõime osas tõenäoliselt kuigi suuri muutusi. Muuta tuleks oma mõtteviisi, vähemalt disaini osas. Nõustun siinkohal Kärt Summataveti 21. märtsil 2009 Postimehes avaldatud artiklis «Eesti ettevõtja kui jalgadeta Kalevipoeg» toodud mõttega: «Meie senine mõtteviis on piiratud ning kahjulik, sest maailma disainipraktika ja loovatel erialadel antav kõrgharidus kinnitab, et tänapäeva disaini eesmärk on lahendada süvenevaid sotsiaalseid probleeme, lõpetada mõttetu ületootmine ja aidata leida uusi lahendusi, peatamaks loodusressursside ohjeldamatut raiskamist.»
Meil on palju andekaid ja võimekaid loomevaldkonna inimesi, kuid vähesed neist teevad tööd selle nimel, et oma ideid ja lahendusi müüa. Kui aga oma teadmisi müüa ei osata, lähevad need hapuks ja kaotavad oma väärtuse. Nii näiteks avas Ettevõtluse Toetamise ja Krediidi Haldamise Sihtasutus (ESA) ligi pool aastat tagasi Tallinnas lisaks Ülemiste ja Kopli inkubaatoritele loomeinkubaatori disaini- ja loovettevõtteid koondavas Baltika kvartalis. Tartu Linnavalitsuse abiga pandi alus aga Tartu loomemajanduskeskusele. Tootearenduse uus tase Igati märkimisväärsed algatused, iseasi, kas neid on kõige otstarbekam hoida teistest ettevõtlusinkubaatoritest eraldiseisvana. Just tootjate, disainerite ning inseneride kooslus loob eeldused inspireeriva, tootearendusest huvitatud koostööalti keskkonna loomiseks. Tingimused peaksid toetama loojate ja tootjate koostöö tõhustamist. Uus konkurentsiväli on seega tootearenduse viimine uuele tasandile - see on disainerite, tootjate ja inseneride koostöö ideest teostuseni, mille tulemusena sünnivad näiteks keskkonnasõbralikud ning ressursisäästlikud lahendused, taaskasutades kasutamiskõlblikke materjale, panustades toodete pikale elueale ja vastupidavusele. Ettevõtlusinkubaatorite roll uute eelduste loomisel on väga suur, sest omades kaasaegset infrastruktuuri, professionaalsed konsultante ning laialdasi ettevõtjate ja teadlaste koostöövõrgustikke, saavad nad alustavatele ettevõtetele pakkuda toetavat keskkonda, aidata realiseerida oma visioon ning kiirendada nende kasvu jätkusuutlikuks äriks. Inkubaatorist peaks saama koht, kus ettevõtjad oleks motiveeritud ühendama tootearenduses loometöö ideest teostuseni ning ülikoolides tehtava uurimistööga, samuti õppima oma tooteid brändima, pakendama ja turustama nii, et need oleksid ihaldusväärsed. Ettevõtjate, teadlaste ja disainerite uuendustest huvitatud partnerluse loomine ning nende ühine osalemine suures globaalses ligitõmbemängus on meile suureks väljakutseks, ent ka võimaluseks olla ise selleks muutuseks, mida maailmas näha soovime. On aeg hakata väetama meie ettevõtluse tulevikku.
Autor: Margit Karu, EASi inkubatsiooniprogrammi koordinaator Allikas: Postimees (26. jaanuar 2010) |
