Artiklid

Kuna riskikapital on sisult globaalne ja otsib kogu maailmast uusi lahendusi, siis hoitakse silma peal ka meie lootustandvamatel startup-ettevõtetel. Hiljuti kaasas Arengufondi portfelli kuuluv Eesti idufirma GrabCAD üle aegade suurima riskikapitaliinvesteeringu USA juhtivatelt investoritelt, neli miljonit dollarit. Samas on siit maanurgast pärit idufirmadel keeruline kasvamiseks tarvilikku kapitali leida, sest riskikapitali jaoks on pakkumise turg ikka jahe ning konkurents riskirahale on üha suurema arvu pealekasvavate idufirmade tõttu tihedam kui kunagi varem.

Miks riskiraha ei ole?

Viimased kümme aastat on riskikapitalitööstuse jaoks ristitud kaotatud tulude kümnendiks – see on tekitanud küsimuse, kas riskikapitalimudel tegelikult üldse töötab. Riskikapital on alles ja investeerib, kuid tööstusharu ise on kapitalituru tõmbetuultes muutumas. Realiseerunud madala tootluse juures eelistavad suured kapitalipakkujad liikuda madalama riskiga hilisemasse faasi.

Riskikapital, mis finantseerib innovaatiliste idufirmade kõige varasemat, aga ka kõige riskantsemat otsa, peab üha tõestama, et suudab pikemaajalises perspektiivis teenida investoritele lubatud, keskmisest kõrgemaid tootlusi.
Riskikapitalitööstuse kümneaastase tsükli negatiivsele tootlusele laoti põhi aastatel 2000– 2002 investeerimismulli ajal, kui riskiinvestorid sattusid uutest tehnoloogiatest kasvavasse vaimustusse ja ostsid end ettevõtetesse väga kõrgete sisenemishindadega.

Riskikapitali tänane etapp algas 2008, kui finantskriisi tulemusel vähenes riskikapitalifirmade arv ligi 50% ning kaasatava kapitali maht moodustas vaid umbes 15% riski- kapitalipakkumise tippaja tasemest.
Euroopas on kapitalipuudust püüdnud leevendada EBRD ja avaliku sektori algatused. EBRD teatas 2011. aasta lõpus 100 miljoni euro suuruse üleeuroopalise riskikapitalifondi loomisest eesmärgiga investeerida varase ja kasvufaasi in- novaatilistesse ettevõtetesse tarkvara- ja veebiteenuste, pooljuhtide ja materjalide tootmise, kom- munikatsioonitehnoloogiate ja meedia ning puhaste tehnoloogiate valdkondades.

Hiljuti on Suurbritannias, Saksamaal, Prantsusmaal jm alustatud riiklike nurgakiviinvesteeringute toel uusi riskikapitalifonde, et tagada piisav finantseerimine tehnoloogia-idufirmadele, sest just kõrgtehnoloogilised kasvuettevõtted võimaldavad majandusel globaalses konkurentsis püsida.

Mis toimuma hakkab?

Möödunud aasta oli Euroopa riskikapitalistidele üle aegade parim: investeeringutest väljumisi tehti hea tootlusega ja erakordselt kõrgete tehinguväärtuste juures (nt otsingumootori Yandex IPO, Skype'i müük Microsoftile ja veebiinfra-tarkvara arendaja Autonomy müük HP-le).
Startup-ettevõtluse ökosüsteemi toel on Euroopast välja kasvamas hulk suurepäraseid firmasid. Ärimudelite kopeerimise asemele tekib innovaatilisi lahendusi. Näiteks on muusikajagamist veebis mõjutamas sellised startup'id na- gu Spotify, Soundcloud ja Shazam – kõigil neist miljonites kasutajaid ning tugevad investorid seljataga; mängutööstuse arendamisel juhivad turgu Angry Birdsi looja Rovio, online-mängude liider BigPoint ja lastemängudele suunatud Mind Candy.

Euroopa on kasvulavaks ka muudes töös- tusharudes revolutsiooni tegevatele ettevõtete- le – eelkõige eluteaduste, elektroonika ja puhas- te tehnoloogiate osas. Järjest rohkem suudavad nende valdkondade ettevõtted kaasata kapitali üle 20 miljoni euro.

Kui varem oli Euroopas riskikapital pigem institutsionaalse investori nägu, siis mitmed hiljuti asutatud riskikapitalifirmad on startup'ist eduka väljumise teinud, nüüd seemneinvestoritena tegutsevate tehnoloogia-ettevõtjate nägu: nt Lars Hinrichs ja HackFWD, Stefan Glänzer ja Passion; samuti nagu ASI on asutatud Skype'i inseneride kapitalilt. Ökosüsteemi arendamisel on Euroo- pas paljude osapoolte koostöös viimastel aasta- tel tekkinud hulk ärikiirendeid, millest mitmes on ka Eesti idufirmad edukalt osalenud, näiteks Seedcampis Erply, GrabCAD, Sportlyzer jt.

Riskikapitaliturgu mõjutab praegu ja lähitulevikus ülitihe konkurents riskikapitalifirmade ja startup-ettevõtete vahel, suurt tähelepanu pööratakse uute investeeringute kvaliteedile ja kapi- tali efektiivsele kasutamisele. Startup-ettevõtjate jaoks on sisenemisbarjäärid madalamal kui kunagi varem ja riskikapitalifirmad liiguvad veelgi varasemasse faasi, sest tiheda konkurentsi tingimustes tehingute tõusvate sisenemishindade juures on investorite jaoks ülioluline saada varakult juurdepääs headele startup-ettevõtetele.

Riskikapital ei sobi kõigile.

Riskikapitali kaasatakse, et areneda kiiremas tempos kui orgaaniliselt kasvades, kusjuures mitmeid ärimudeleid ei olegi võimalik orgaanilise kasvu toel finantseerida. Parimatel startup-ettevõtjatel on võimalus valida, kelle raha võtta – kas riskikapitali pakutav on tasakaalus kapitali eest küsitava hinnaga. USA riskikapitalitööstust raputas edukate teh- noloogiaettevõtjate (PayPali ja Plaxo/Facebooki taustaga Peter Thiel, Sean Parker jt) asutatud Founders Fundi ja superinglite teke ning nende aktiivne rollivõtmine tööstusharus – Euroopas on seni selline raputus puudunud, ehkki vajadus eksisteerib juba mõnda aega.

Kahjuks on Euroopa-tüüpi riskikapitaliinvesteeringuid seni iseloomustanud pigem ettevaatlikkus, sest järgmise fondi tõstmiseks peavad riskikapitalistid kapitaliomanikele ehk ins- titutsionaalsetele investoritele pakkuma lubatud tootlust kapitalilt – sealt ka Euroopa riskikapitali hirm riskida. Riskikapitali edu sõltub oskusest teha alguses tarku valikuid parimatesse ettevõtjatesse-meeskondadesse investeerimisel ning suutlikkuses piisavalt paindlikult reageerida võimalikele tagasilöökidele.

Eesti kogemused. Eestil on hiljutisi häid näiteid riskikapitali toel maailma väljamurdmisest (Erply, GrabCAD, Guardtime jt). Eesti ettevõtted on sisse saanud rahvusvahelistesse ärikiirendi- tesse, mis on heaks hüppelauaks parimate inves- torite juurde. Samas on maailmavallutamise õnnestumisse sisse kodeeritud ka teadmata hulk õnne- või juhusefaktorit: ettevõtja võib olla valdkonnas pädev ja pühendunud ning samm-sammult kõike õigesti teha, kuid loodetud edu jääb saavuta- mata. Sellisel juhul tuleks nii ettevõtjal kui ka investoril võtta kaasa positiivne õpikogemus ning uuesti proovida – et meie ettevõtluskeskkond ja -hoiak liiguks rohkem tegeliku riskikapitalimudeli suunas, kus pingutust toetatakse, ebaõnnestumisest õpitakse ning kus riskikapital julgeb riskida. Eestis on selleks hea vundament olemas.

Autor: Heidi Kakko (heidi.kakko[A]arengufond.ee)

Allikas: http://www.arengufond.ee/news/

http://www.ap3.ee/opinion/2012/2/6/kas-eesti-idufirmadel-on-%C5%A1anssi